KINNITATUD
Jõgeva LA Karikakar
Hoolekogu 07.10.2020
koosoleku protokoll nr. 1-21
Sisukord
- ÜLDALUSED
- LAPSE LASTEAEDA VASTUVÕTMINE JA VÄLJAARVAMINE NING VIIBIMINE LASTEAIAS OSAAJALISELT
- LAPSE TOETAMINE KOHANEMISPEROIOODIL
- LASTEAEDA SAABUMINE JA LAHKUMINE
- TURVALISUSE TAGAMINE
- LAPSE TERVISE JA ARENGU TOETAMINE
- RIIETUMINE JA ISIKLIKUD ASJAD
- TOITLUSTAMINE
- KOOSTÖÖ
1. ÜLDALUSED
1.1 Kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest (KLS §92 lõige 2), sellest tulenevatest õigusaktidest ja teistest lasteaia tegevust puudutavatest õigusaktidest.
1.2 Kodukord on avalikustatud kodulehel www.karikakar.edu.ee ja paberkandjal lasteaia kõikides rühmades ja direktori kabinetis (KLS § 92 lõige 3).
1.3 Kodukord on lastele, vanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik (KLS § 92 lõige 1).
2. LAPSE LASTEAEDA VASTUVÕTMINE JA VÄLJAARVAMINE NING VIIBIMINE LASTEAIAS OSAAJALISELT
2.1 Vastavalt Jõgeva valla koolieelsesse lasteasutusse lapse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korrale esitab lapsevanem lasteaiakoha taotluse Jõgeva vallavalitsusele. Lasteaeda võetakse eelisjärjekorras vastu 1,5 kuni 7- aastane laps, kelle Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõgeva vald. Vabadele kohtadele võetakse laps vastu ka juhul kui rahvastikuregistri andmetel tema elukoht ei ole Jõgeva vallas.
2.2 Laps arvatakse lasteaiast välja kui laps läheb kooli või vanem on lasteaeda kirjalikult teavitanud lapse lahkumisest.
2.3 Lapsevanem tasub lasteaia osalustasu ja toiduraha teenuse tegeliku tarbimise alusel tagasiulatuvalt (Jõgeva Vallavalitsuse otsus 22.09.2020).
2.4 Lapsevanemal on õigus taotleda toetuse määramist Jõgeva valla registris olevatele lastele Jõgeva valla sotsiaalosakonnast.
2.5 Osaajaliselt võetakse rühma vastu lapsi, kes käivad lasteaias ainult mängu- või õppetegevuse ajal s.o. kella 9.00 -12.00 või 15.30 – 18.00. Nende laste eest tuleb tasuda 60% osalustasu, vastavalt Jõgeva Vallavolikogu poolt kehtestatud määrale. Lapsed arvatakse ühe kindla rühma nimekirja.
3. LAPSE TOETAMINE KOHANEMISPEROIOODIL
3.1 Varuge piisavalt aega ja kannatust kohanemisperioodiks. Olge rõõmus ja positiivne lapse kohanemisel lasteaiaga – laps on teie emotsioonide peegel. Vanema usk lapse võimesse kohaneda ja tunda rõõmu lasteaiast aitab ning toetab teda sellel raskel, kuid olulisel teel iseseisva elu suunas.
3.2 Looge lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seletage talle arusaadavas keeles, mida lapsed seal teevad ja miks seal on tore käia. Kirjeldage lapsele päeva, mis teda ees ootab. Laps peab teadma, et ta jääb lasteaeda ilma teieta.
3.3 Tutvuge eelnevalt lasteaiaga. Vaadake üle ruumid; arutage, mida seal tehakse. Laske lapsel uurida, avastada ning mängida.
3.4 Hea ja pingevaba suhtlemine lapsevanema ja õpetaja vahel aitab sisendada lapsele julgust ja turvatunnet.
3.5 Esimestel päevadel ei ole soovitav jätta last üksi rühma kauemaks kui 1-2 tundi. Usaldage õpetaja nõuandeid selles osas, millal laps on valmis lasteaeda üksi jääma.
3.6 Lõunasele unele soovitame last mitte jätta enne teist nädalat.
4. LASTEAEDA SAABUMINE JA LAHKUMINE
4.1 Lasteaed on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 07.00-18.30, reedel 07.00-18.00.
4.2 Riigi- ja rahvuspühade eelsetel tööpäevadel (23.12; 31.12; 23.02 ja 22.06) on tööaeg lühendatud kolme tunni võrra.
4.3 Laps tuuakse lasteaeda lepingus märgitud kuupäeval. Lapsevanem teavitab rühma töötajat, kui laps haigestub või mingil muul põhjusel ei tule lasteaeda.
4.4 Laste lasteaeda toomine ja koju viimine ei tohi segada laste une-, söögi- ja õppetegevuse aega.
4.5 Lapsevanem annab lapse hommikul isiklikult rühma personalile üle. Eelistatud aeg lapse lasteaeda toomiseks on enne õppetegevuste algust (kell 9.00).
4.6 Soovitame lapsele järele tulla hiljemalt 15 minutit enne rühma sulgemist, et oleks aega rahulikult riietuda. Kui lapsevanem ei jõua lapsele järgi õigeaegselt, on tal kohustus sellest teavitada rühma töötajat. Ootamatute olukordade või juhtumite korral (näiteks vanem ei jõua lapsele õigeaegselt järele), helistab õpetaja lapsevanemale ja/või tema poolt volitatud isikule ning selgitab välja, miks lapsele järele ei ole tuldud ja kui kaua lapsele järeletulemine kestab. Kui lapsevanemat või volitatud isikut ei ole võimalik telefoni teel kätte saada, või järele tulemine kestab kauem kui töötajal on võimalik oodata, teavitatakse olukorrast direktorit ja vajadusel politseid lasteaeda jäetud lapsest. Järgnevalt toimitakse politsei korralduste järgi.
4.7 Lapsevanema kontaktandmete muutumisest tuleb koheselt teatada lapse rühma õpetajale. Lapsevanemad annavad lasteaiale vähemalt ühe volitatud isiku kontaktid, kellega vajadusel on võimalik ühendust võtta.
4.8 Rühma töötajatel on õigus laps üle anda ka vanemate poolt eelnevalt tutvustatud ja volitatud esindajatele. Kirjaliku volituse esitab lapsevanem direktorile, volitus kehtib ühe õppeaasta. Lapse turvalisuse huvides on õpetajal õigus põhjendatud kahtluse korral keelduda lapse üleandmisest volitatud isikule. Iga juhtum lahendatakse juhtumipõhiselt.
4.9 Pärast lapse üleandmist lapsevanemale, vastutab lapse eest lasteaia territooriumil lapsevanem (k.a koos lastevanematega toimuvatel ühisüritustel). Laste turvalisuse tagamiseks on lapsevanem kohustatud lasteaia õuealal jalgvärava sulgema nii lasteaeda last tuues kui õhtusel ajal last koju viies.
5. TURVALISUSE TAGAMINE
5.1 Laste turvalisuse tagamiseks on lasteaias olevad mängu- ja spordivahendid ning sisustus kontrollitud tootja juhendite kohaselt. Lasteasutuse töötajad loovad lasteasutuses füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi. Lasteasutuse töötajad tegutsevad alati lapse parimaid huvisid arvestades. Mööbel on paigutatud nii, et lastel on piisavalt ruumi mängimiseks ja üle meetri kõrgused riiulid on kinnitatud seinale. Lasteaia hoones ja õuealal ei suitsetata, ei tarvitata alkohoolseid jooke ega narkootilisi aineid.
5.2 Lasteasutuses ollakse kõikide laste, töötajate, lapsevanemate ja külaliste vastu lugupidavad ja viisakad. Erimeelsuste ja probleemide tekkimise korral laste, vanemate, lasteaia töötajate jt. omavahelises suhtlemises teavitatakse kõigepealt rühma töötajaid, direktorit ja/või rühma hoolekogu esindajat. Omavaheliste probleemide ebaviisakas vormis (nt. riidlemine, valju häälega vaidlemine, karjumine) lahendamine laste, lapsevanemate, külaliste ning lasteasutuse personali vahel pole lubatud. Lapse, vanema või töötaja sobimatu käitumise korral, mis ohustab teiste isikute vaimset või füüsilist turvalisust tuleb reageerida koheselt, rakendada pedagoogilisi võtteid või tõkestada edasine sobimatu käitumine ning teavitada direktorit.
5.3 Laste turvalisuse tagamiseks on lasteaia territoorium aiaga piiratud, väravad suletud ning uksed lukustatud. Lapsevanem ei jäta last üksi lasteaia territooriumile või ruumidesse. Õuealal on videovalve ja võõraste isikute omavoliline pääs lasteaia ruumidesse on keelatud. Laps võib hoonest ja territooriumilt lahkuda ainult koos lasteasutuse töötajaga, vanemaga või vanema poolt eelnevalt volitatud isikuga. Õppekäik ja väljasõit registreeritakse eelnevalt rühma töötaja poolt. Õppekäigul ja tänaval liigeldes on rühma töötajad ja lapsed helkurvestides. Jalgrattaga või tõukerattaga sõidul kannavad lapsed kiivrit, soovitavalt ka põlve-, küünarnuki- ja randmekaitsmeid. Igal aiarühmal on nädalas oma jalgrattasõidupäev.
5.4 Lasteasutuse õueala on motoriseeritud liiklusvahenditele suletud, va lasteasutust teenindavad transpordivahendid, kellel on vastav luba. Lasteaia töötajad jälgivad õue ja siseruumide turvalisust igapäevaselt. Kogu rühma tööaja jooksul vastavad õpetaja või õpetajat abistava töötaja ja laste suhtarvud koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud piirnormidele. Laste puhke ja magamise ajal on laste juures üks rühma töötaja.
5.5 Lasteasutuse töötajate ja vanemate eesmärk on psühhosotsiaalset ja füüsilist turvalisust ohustavaid olukordi ennetada. Lapsed, vanemad ja lasteasutuse töötajad reageerivad viivitamatult vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavale olukorrale, võimalusel see lahendatakse või sellest teavitatakse rühma töötajat või lasteasutuse juhtkonda. Lapsed, lapsevanemad ja töötajad teavitavad viivitamatult rühma töötajat või direktorit laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest. Kord aastas viiakse läbi lasteaia keskkonna hindamine turvalisuse/ohutuse valdkonnas. Laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ning füüsilist turvalisust ohustavate olukordade lahendamine ja meetmete rakendamine toimub lasteasutuse juhtkonna poolt vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile.
5.6 Lasteaed teavitab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat vägivalla- ja/või väärkohtlemise-, hooletusse jätmise (sh äärmuslikud ja ühekülgsed toitumisviisid) tunnusmärkidest lapsel.
5.7 Lasteaias on kiusamise ennetamise võtmeisikuks rühmaõpetaja, kes on iseenda, laste, lastevanemate ja kolleegide omavaheliste sõbralike ning toetavate suhete looja. Probleemidest ja muret tekitavatest juhtumitest teavitab lapsevanem rühmaõpetajad või lasteasutuse juhtkonda.
5.8 Lastega õuesoleku ajal viibib laste rühmaga koos turvalisuse tagamiseks piisav arv töötajaid. Kui laste õues oleku ajal on ühel rühma töötajal põhjendatud vajadus minna mõne lapsega rühma, tagab teine lasteasutuse töötaja õue jäänud rühma laste turvalisuse õuealal.
5.9 Lastelt ja vanematelt saadud info on konfidentsiaalne, selle töötlemisel, kasutamisel ja edastamisel järgitakse isikuandmete kaitse seadust. Lasteasutuses on laste ja täiskasvanute pildistamine ja filmimine avalikuks otstarbeks lubatud ainult isikute nõusolekul.
6. LAPSE TERVISE JA ARENGU TOETAMINE
6.1 Lapsevanem informeerib direktorit lapse tervise seisundist tulenevatest eritingimustest, täites koha kasutamise lepingus oleva punkti 8. Selle alusel kohandab personal võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda või õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.
6.2 Lapse nakkushaigusesse haigestumisest teavitab lapsevanem õpetajat esimesel võimalusel. Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb lasteaia töötajal võimaluse korral eraldada teistest lastest tervishoiutöötaja ruumi, laps jääb sinna koos lasteaia töötajaga. Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteaias eripuhastuskorda ja kätepesemisnõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.
6.3 Direktor avaldab vajadusel lastevanematele teate lasteaias levivast nakkushaiguse juhtumist, nimetamata seejuures haigestunud laste nimesid. Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteaias eri puhastuskorda ja kätepesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.
6.4 Rühma õpetaja ei anna lasteaias vanema poolt kaasa pandud rohtusid ega luba ka lapsel neid iseseisvalt võtta. Erandjuhtumid (astma, allergia) on kinnitatud raviarsti ettekirjutusega üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteasutuse tervishoiutöötajaga või direktori määratud lasteasutuse õpetajaga.
6.5 Kui laps haigestub lasteaias või juhtub trauma, kutsub lasteaia töötaja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapsevanemaga. Lapsevanema või kiirabi tulekuni on laps järelvalve all ja vajadusel antakse esmast abi.
7. RIIETUMINE JA ISIKLIKUD ASJAD
7.1 Lasteaia päevakavas on lastel ette nähtud igapäevane õuesviibimine. Kõik lapsed viibivad iga päev õues vähemalt 1-1,5 tundi, suveperioodil kaks korda päevas, korraga 2 kuni 2,5 tundi. Sõimerühma lapsed viibivad õues temperatuuriga kuni miinus 10 C. Aiarühma lapsed viibivad õues kuni miinus 15 C.
7.2 Lapsevanem varustab lapse ilmastikule vastava riietusega (kummisaapad, vettpidavad riided) ning kontrollib regulaarselt nende korrashoidu. Lapsevanem selgitab ka lapsele millised on tema õueriided. Õueriided peavad võimaldama lapsel vabalt ringi liikuda, hullata ja meelepärases tegevuses osaleda. Parim riietus on see, mille määrdumine ei tekita probleeme.
7.3 Laps tuuakse lasteaeda pestult ja puhtalt riietatult. Et ära hoida riiete ja jalanõude kadumist ning vahetusse minemist on lapse riided ja jalanõud märgistatud nimega.
7.4 Lapse riietel ei tohi olla ohtlikke pikki nööre, salle jm ohtlikke detaile. Lapse riided ning jalanõud on märgistatud ja terved. Suveperioodil on lapsel vajalik päikese kaitseks õhuke peakate. Jahedamal perioodil on vajalikud õuekindad (soovitavalt labakindad, sõrmikud andke lapsele, kes oskab neid kätte panna) ja soojad sokid.
7.5 Lapse heaolu arvestades on lapsel lasteaias mõistlik hulk tagavarariideid. Lapsele pannakse kaasa taskurätid, kamm ning õhku läbilaskvates kottides: magamisriided, vahetuspesu ja aiarühmas olevatele lastele võimlemisriided (T- särk, lühikesed püksid).
7.6 Lapsevanem valib lapsele sisejalatsid, mis püsivad hästi jalas, mida on lihtne jalga panna ja on ohutud treppidel liikumisel.
7.7 Lasteaeda võib kaasa võtta mänguasju kokkuleppel õpetajaga (vältida ohtlikke, heli tekitavaid ja vägivallale õhutavaid mänguasju). Kaasa võetud mänguasjaga lubatakse mängida ka teistel lastel. Hea, kui mänguasjal on tunnusmärk, mille järgi saab omaniku kindlaks teha. Õpetaja ei vastuta mänguasja purunemise ja kadumise eest.
8. TOITLUSTAMINE
8.1 Lasteaias on kolm toidukorda: hommikusöök, lõunasöök ja õhtuoode. Toidukordade arvu valib lapsevanem, vähemalt üheks kalendrikuuliseks perioodiks. Toidupäeva maksumuse kinnitab direktor hoolekogu ettepanekul. Toidukulu päevamaksumusest moodustab 3-e toidukorra puhul päevas: 30-35% hommikusöök, 40-45% lõunasöök ja 20-25% õhtuoode.
8.2 Lapsevanem teavitab rühma töötajaid lapse toitumisharjumustest ja toob arstitõendi toiduallergiate kohta.
8.3 Kokkuleppel lasteaiaga võib lapsevanem lapse tervise huvides asendada söögikordade ajal ebasobiva toiduaine lapsele sobivaga.
8.4 Usulistel veendumustel põhinevate toitumiserisuste korral teeb lapsevanem lasteaiaga koostööd.
8.5 Laste sünnipäevade tähistamine lepitakse rühma vanematega kokku iga õppeaasta alguses. Soovi korral võib laps lasteaias kaaslasi kostitada.
8.6 Lapse puudumine märgitakse rühmas asuvasse laste kohalkäigu tabelisse. Järgmise päeva sööjate arvu esitab õpetaja abi toidu tellimislehele kööki igal tööpäeval, hiljemalt kell 12.00.
8.7 Kui lapse puudumisest on teatatud puudumisele eelneval tööpäeval enne kella 12.00 rühma töötajatele, siis ei tellita lapsele järgmiseks päevaks toitu. Kui puudumisest ei ole õigeaegselt teatatud, siis tuleb tasuda lapse päeva toidukulu esimese puudumise päeva eest.
8.8 Lapse puudumisega seotud tasaarvestused toidurahas tehakse puudumisele järgneval kalendrikuul, arvestades maha eelmisel kalendrikuul õigeaegselt ette teatatud ja puudutud päevade toidukulu.
9. KOOSTÖÖ
9.1 Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ning turvatundele lasteaias ja soodustab lapse igakülgset arengut. Koostöö lasteaia ja lapse pere vahel tugineb vastastikusel lugupidaval suhtlemisel, kus probleemide ja erimeelsuste lahendamisel seatakse esiplaanile laps. Lapsevanemad on oodatud kaasa lööma rühma igapäevastes töödes ja tegemistes ning kaasa rääkima lasteaiaelu olulistes tegevustes ka läbi hoolekogu.
9.2 Lapsevanemad on oodatud lapse arenguvestlusele, mille ajad lepitakse eelnevalt õpetajatega kokku.
9.3 Lapse arengu ja käitumisega seotud probleemide korral on lapsevanem kohustatud tegema koostööd lasteaiaga, et tagada lapsele vajalik abi ning teistele rühma lastele ja õpetajatele turvaline arengu- ja töökeskkond. Muude probleemide lahendamiseks pöördub lapsevanem rühma õpetajate, lasteaia direktori, õppealajuhataja või rühmast valitud hoolekogu esindaja poole.
9.4 Lasteaias toimuvatest sündmustest ja aktuaalsetest probleemidest informeerime lapsevanemaid lasteaia kodulehe https://www.karikakar.edu.ee/ ja Eliis keskkonna või riietusruumi stendi kaudu. Stendil on tutvumiseks välja pandud teated nädala tähtsamate tööde ja tegemiste kohta. Lapsevanem leiab aega koos lapsega neid uurida. Lapsele on innustav, kui tema tegevuse vastu huvi tuntakse.