Õppekava

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Lastel on võimalused igakülgseks arenguks ja toimetulekuks järgmiseks elu- ja haridusetapiks, õpetajad loovad selleks soodsa õpi- ja mängukeskkond.

Lastel on loomulikku huvi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta.

Julgevad esitada küsimusi ja täiskasvanuga koos vastuseid otsida.

Lapsed kasvavad aktiivseteks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks. Omandab oskused käituda vastavalt üldtunnustatud käitumisnormidele. On teiste suhtes avatud, neid arvestav ning abi- ja koostöövalmis.

Laste arengut toetab personali ja lastevanematega koostöös loodud avatud ja sõbralik keskkond. Kaasame vanemaid lasteaia tegevustesse. Toetame neid kasvatusküsimustes tekkinud probleemide lahendamisel.

Õppeaasta

1. Lasteaia õppeaasta algab 1.septembril ja lõpeb 31.augustil. Aktiivne õppeperiood on 1. septembrist 31. maini. Sõimerühmas algab kavandatud õppetegevus 1.oktoobrist, aiarühmades 15. septembrist. Kavandatud õppetegevus lõpeb 15. mail. 1.septembrist- 15 septembrini toimub laste kohanemine rühmadega, laste vaatlused. 15.maist- 31. maini toimuvad laste vaatlused.

2. Suveperioodil 1.juunist – 31. augustini on eelneva kordamine. Tegevuste kavandajaks on eeskätt laps, õpetajal suunaja ning võimaluste looja roll. Suurema osa ajast viibivad lapsed õues.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus rühmades toetub lasteaia õppe- ja tegevuskavale, rühma päeva- ja tegevuskavale, arvestades õppe- ja kasvatustöö eesmärke.

1. Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkvelolekuaja, kus vahelduvad igapäevatoimingud (söömine, riietumine, pesemine, ruumi korrastamine jms.), laste vabategevused (mäng, loominguline tegevus, liikumine jms.) ning lasteaiaõpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus.

2. Laste kasvades ja arenedes väheneb päevakavas igapäevatoimingutele kulutatav aeg ning suureneb õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustöö osakaal. Laste igapäevatoimingud ja vabategevused võtavad olulise osa päevakavast, kuid annavad palju võimalusi laste arendamiseks, teadmiste ja oskuste kinnitamiseks.

3. Lapse arengus on suur tähtsus mängul, selleks peab päevakavas kõige enam aega jääma. Mängudes omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse enesekohaseid oskusi ja tööharjumusi.

4. Lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja –kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond. Tervise seisukohalt on oluline, et laps viibiks võimalikult palju värskes õhus.

5. Lasteaias toimub laste süsteemne, järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ja harjumuste kujundamine nii õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatus- tegevuses, kui sama olulisel määral mängudes ja tavatoimingutes. Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad. Õpitava tutvutakse võimalusel loomulikus keskkonnas

6. Õppe- ja kasvatustöö toimub muinasjuttude alusel, seostades nendes oleva sisu kõikide õppe- ja kasvatustöö liikidega; arvestades rahvakalendri tähtpäevi ja aastarütmi.

7. Õppetegevus toimub üldõppe alusel, kasutades erinevate metoodikate elemente (programm „ Hea Algus”, Montessouri, Steiner, Käis, Põld).